Google Sheets teeb koostööd SQL'i ja Python'iga

Google Sheets võib teha koostööd SQL ja Pythoniga mitmel erineval viisil. Siin on mõned peamised viisid, kuidas Google Sheets saab SQL ja Pythoniga integreeruda: 

Andmete eksportimine Google Sheetsist SQL-i andmebaasi: Google Sheetsi andmed saab eksportida SQL-i andmebaasi, kasutades selleks näiteks Google Sheets SQL Connectorit. See võimaldab SQL-i andmebaasiga suhelda nagu tavaliselt ja kasutada andmeid analüüsimiseks või muuks otstarbeks. 

Andmete eksportimine Google Sheetsist Pythoni andmestruktuuridesse: Google Sheetsi andmed saab eksportida Pythoni andmestruktuuridesse, näiteks listidesse või panna DataFrame'idesse, kasutades Google Sheets API-d. See võimaldab Pythonil töödelda andmeid ja teha analüüse. 

Andmete importimine SQL-i andmebaasist Pythonisse: SQL-i andmebaasist saab andmeid importida Pythonisse kasutades näiteks SQLAlchemy-raamistikku. See võimaldab Pythonil SQL-andmeid programmatiliselt töödelda ja analüüsida. 

Andmete importimine Pythonist Google Sheetsi: Pythoni saab kasutada Google Sheets API-d, et lisada, ajakohastada või kustutada andmeid Google Sheetsis. See võimaldab Pythonil töödelda andmeid ja neid vajadusel Google Sheetsis ajakohastada. 

Need on vaid mõned viisid, kuidas Google Sheets saab SQL-i ja Pythoniga integreeruda. Olenevalt teie vajadustest ja projekti nõuetest võib olla ka teisi võimalusi, mida saate kaaluda

SOCMINT matrix

Information Field	Analysis Methods
Security	Geospatial analysis, text analysis, social network analysis, sentiment analysis
Terrorism	Social network analysis, text analysis, geospatial analysis
Politics	Social network analysis, sentiment analysis, text analysis
Economy	Text analysis, social network analysis, trend analysis
Culture	Social network analysis, text analysis, geospatial analysis

 

Kogujate vahetuste planeerimine kestva seire korral

See näidisgraafik näitab, et kogujad töötavad 8-tunniste vahetuste kaupa ning et seire toimub ööpäevaringselt. Kogujate vahetus toimub sujuvalt üksteisele järgnemise ajal, nii et andmete kogumine ei katkeks ega tekiks topeltkogumist.

Kestva seire korral on oluline korraldada kogujate vahetused, et tagada andmete pidev ja usaldusväärne kogumine ning vältida kogujate väsimust ja vigade tegemist. 

Siin on mõned näpunäited kogujate vahetuste planeerimiseks kestva seire korral: 

Kogujate graafiku koostamine: Koostage kogujate graafik, mis näitab kogujate tööpäevade ja -aegade jaotust. Veenduge, et graafik hõlmaks kõiki kogujaid ja nende tööaegu ning võtke arvesse nii päeva- kui öötunde. 

Kogujate vahetuse sagedus: Määrake kogujate vahetuse sagedus vastavalt seire kestusele ja kogutava andmete mahtule. Võimalusel võiks vahetused olla lühikesed, näiteks 4-6 tundi. 

Vahetuste ajastamine: Ajastage kogujate vahetused nii, et üleminek ühelt kogujalt teisele toimuks sujuvalt, et andmete kogumine ei katkeks ega tekiks topeltkogumist. Kui seire toimub ööpäevaringselt, siis planeerige kogujate töö ajad vastavalt sellele, et öötundide ajal võib olla vähem liiklust või muudatusi, mis võivad mõjutada seire tulemusi. 

Kogujate koolitamine: Veenduge, et kõik kogujad oleksid korralikult koolitatud, et tagada andmete kogumise ühtne ja usaldusväärne kvaliteet. Koolitus peaks hõlmama ka kogujate vahetustega seotud protseduure ja juhiseid. 

Varu kogujaid: Varuge kogujate asendajaid, et tagada kogumisprotsessi katkematu jätkumine ka ootamatute haigestumiste, probleemide või muude ootamatute asjaolude korral. 

Kokkuvõttes on kogujate vahetuste planeerimine oluline osa kestva seire korraldamisest ning aitab tagada andmete pideva ja usaldusväärse kogumise ning analüüsi.

Vene luureorganisatsioonid ja SIGINT

Vene luureorganisatsioonid on mitmed agentuurid, mille ülesanne on koguda ja analüüsida luureandmeid, et kaitsta Venemaa riiklikke huve ning tõkestada välisriikide luuretegevust Venemaal. Peamised Venemaa luureagentuurid on FSB (Föderaalse Julgeolekuteenistuse Keskamet), SVR (Välisluureteenistus) ja GRU (Sõjaväeluure Peavalitsus). 

SIGINT tähistab signaalide luuret (signals intelligence) ning see on üks peamisi meetodeid, mida luureagentuurid kasutavad info kogumiseks. SIGINT hõlmab elektroonilise sidevahetuse jälgimist, nagu raadio- ja satelliitside, mobiiltelefonid, interneti- ja arvutivõrgud ning muud elektroonilised seadmed. SIGINT andmete kogumiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas salajasi pealtkuulamisseadmeid, sidejaamu ja satelliidipõhiseid süsteeme. 

Venemaa luureorganisatsioonid on tuntud oma võimekuse poolest SIGINTi valdkonnas ning neid peetakse üheks maailma kõige arenenumaks elektroonilise luure (ELINT) valdkonnas. Vene luureagentuurid on tuntud ka selle poolest, et nad on osalenud arvukates luureoperatsioonides üle kogu maailma, sealhulgas USA-s, Euroopas, Aasias ja Aafrikas.

Vene - Ukraina sõda | 16. nädal

 Interaktiivne Google Map

Tähtsamad sündmused 16. nädalal:

• Ukraina kantsid (Bahmut, Avdiivka ja Marjinka) püsivad
• Mitmed Ukraina piiririigid (Poola, Ungari, Slovakkia, Bulgaaria) piirasid vilja ja mõned toidukaupade sissevedu Ukrainast, aga Poola taasavas juba piiri.
• Mitu nädalat on kestnud probleemid seoses Musta mere teraviljaalgatusega
• Zelenski väisas Avdiivkat
• Putin külastas Zaporižžjat?
• Ukraina sai Patriot õhutõrjesüsteemi, mis on juba lahinguvalves
• Venemaa on nädala jooksul Iraani droonidega rünnanud Kiievit, Odessat, Zaporižžjat ja Dniprot. Rünnakute efektiivsuse kohta on infot vähe.
• USA teatas järjekordsest sõjalise abi paketist - 325 miljonit
• Stoltenberg tegi üllatusvisiidi Kiievisse
• Vene pommitaja poetas Belgorodi kesklinna kaks pommi

SQL päringukeele plussid ja miinused

SQL (Structured Query Language) on standardne päringukeel, mida kasutatakse enamasti relatsiooniliste andmebaaside juhtimissüsteemidega (RDBMS). Siin on mõned SQL päringukeele plussid ja miinused:

Plussid: 

Lihtne ja intuitiivne: SQL on lihtne ja loogiline keel, mis võimaldab kasutajal kiiresti kirjutada ja täita andmebaasipäringuid. 

Universaalne: SQL-d toetavad enamik andmebaasisüsteeme, seega saab selle keelega töötada erinevate andmebaasidega, mitte ainult ühega. 

Tõhus: SQL on tõhus keel, mis võimaldab teil teha keerukaid päringuid kiiresti ja tõhusalt. 

Skaleeritav: SQL saab hakkama suurte andmehulkadega ja on skaleeritav, mistõttu saab seda kasutada suurte ettevõtete andmebaaside haldamiseks. 

Miinused: 

Kodeerimine: SQL keel vajab koodi kirjutamist, mis võib olla keeruline algajatele. Lisaks võib keerukamate päringute kirjutamine olla tülikas ja aeganõudev. 

Turvalisuse probleemid: SQL päringukeskkonnad on vastuvõtlikud SQL-süstimisrünnakutele, kus pahalased saavad sisestada andmebaasi kahjulikku koodi. 

Andmebaasi disaini sõltuvus: SQL keele kasutamisel peab andmebaasi disain olema hästi läbi mõeldud, kuna halvasti disainitud andmebaasid võivad viia tõrgete ja ebatäpsusteni. 

Andmestruktuuri keerukus: SQL päringukeeles töötamiseks on vaja mõista andmestruktuure, nagu tabelid, read ja veerud. Selle tõttu võib SQL olla raske õppida ja kasutada algajatele. 

Kokkuvõttes on SQL keel tõhus ja universaalne ning võimaldab teil hõlpsasti teha keerukaid päringuid. Kuid see nõuab mõningast õppimist ja kogemust ning võib olla vastuvõtlik turvaprobleemidele.

Mis on IMINT?

IMINT tähistab "Imagery Intelligence" ehk pildil põhinevat luuret. See on luure tüüp, mis hõlmab pildi- ja muu visuaalse teabe kogumist, analüüsimist ja kasutamist luure eesmärkidel. IMINT on osa luure, jälgimis- ja luuretegevusest (ISR) ning seda kasutatakse sageli koos teiste luurevaldkondadega, nagu signaaliluure (SIGINT), inimluure (HUMINT) ja geopõhine luure (GEOINT). 

IMINT-i on võimalik koguda erinevatest allikatest, sealhulgas satelliitide pildid, õhupildid, mehitamata lennukid (UAS) ja muud platvormid. Kogutud visuaalne info analüüsitakse seejärel ning selle põhjal koostatakse luuretooteid, näiteks kaarte, graafikuid ja aruandeid, mis võivad anda ülevaate potentsiaalsete vastaste tegevusest, samuti aidata sõjal ja luureagentuuridel planeerimisel ja otsuste langetamisel.

[ IMINT Platvormid ] -> [ Pildi- ja visuaalse teabe kogumine ] -> [ Andmete töötlemine ja analüüs ] -> [ Luureteabe tootmine ] -> [ Luuretoodete esitamine ja jagamine ] 

IMINT platvormid, nagu satelliidid, lennukid, droonid ja muud andmekogujad, koguvad pildi- ja visuaalset teavet, mis seejärel töödeldakse ja analüüsitakse, et saada kasulikku luureteavet. See luureteave võib hõlmata objektide asukohti, liikumist, suurust, kogust ja muud kasulikku teavet. Seejärel toodetakse luuretooteid, nagu kaarte, pilte ja aruandeid, mis võivad olla kasulikud otsuste tegemisel ja operatsioonide planeerimisel. Luuretooteid esitatakse ja jagatakse vastavalt vajadusele vastavatele osapooltele.

Vaata ka Luure tüübid

emta.ee lehel avaldatud huvide deklaratsiooni struktuur

Eesti huvide deklaratsioon koosneb mitmest osast, mis sisaldavad erinevat teavet ametniku või kandideerija huvide ja majanduslike huvide kohta. emta.ee lehel avaldatakse järgmised andmed

Isikuandmed: nimi, ametikoht, tööandja 

Aastatulu, mille sees on: palgad, stipendiumid, pensionid, dividendid ja muud tuluallikad. 

Varad: kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid, (pangakontod)

Ärihuvid: osalused ettevõtetes, osalused füüsilisest isikust ettevõtjana, tööandjaga seotud huvid, partnerlused jne. 

Muud huvidega seotud info: poliitilised või sotsiaalsed organisatsioonid.

Riigi Teatajas avaldatava kohtukalendri struktuur

Eesti kohtuistungite kava tabel koosneb järgmistest veergudest: 

Kohtuasja number - veerg, kus on näidatud kohtuasja number, mida kohtuistungitel arutatakse. Kohtuasja number on kolmeosaline (kehtib alates 2017.aastast): 

Esimene positsioon (1-12-1234) tähistab kohtuasja liiki:

1 - kuriteoasi

2 - tsiviilasi

3 - haldusasi

4 - väärteoasi

5 - põhiseaduslikkuse järelevalve asi

Teine positsioon (1-12-1234) tähistab kohtuasja registreerimise aastat kohtus

Kolmas positsioon (1-12-1234) tähistab kohtuasja järjekorranumbrit

Istungi pealkiri - veerg, kus on lühike kokkuvõte kohtuasjast, mida arutatakse: isikute nimed, paragrahvid ja muid detaile (näiteks advokaadi nimi)

Kohus/kohtumaja - veerg, kus on näidatud kohtuistungite toimumiskoht - kohtumaja nimi 

Istungisaal - veerg, kus on näidatud kohtuistungi täpsem asukoht - ruumi number. 

Kohtunik - veerg, kus on näidatud kohtuniku nimi, kes arutab kohtuasja. Kohtuasja võib arutada ka mitu kohtunikku, siis on nende nimed eraldatud komaga. 

Istungi aeg - veerg, kus on näidatud kohtuistungi kuupäev ja algusaeg 

Istungi olek - veerg, kus on märgitud istungi staatus. Neid on neli: Toimumata, toimumispäev, tühistatud, edasilükatud

Vene-Ukraina sõda | 15. nädal

 

Interaktiivne Google Map

Tähtsamad sündmused 15. nädalal:

• Ukraina kantsid (Bahmut, Avdiivka ja Marjinka) püsivad
• Toimus kaks vangide vahetust
• Venemaal jäävad 9. mai üritused ära
• Pentagoni dokumendileke muutis ka Ukraina sõjaplaane
• Vene lennuvägi kasutab juba mitmendat nädalat juhitavaid liugpomme
• Slovjanski raketirünnakus sai surma ja haavata mitukümmend inimest
• Enerhorodis on olukord pingeline
• Poola ja Ungari blokeerisid toidutarned Ukrainast
• Lääneriigid kavandavad Ukrainale täiendavat abi 10 miljardi euro ringis
• Sevastoopoli merebaas on kaitseseisundis

Mis on Chat GPT tööpõhimõte?

CGPT ehk ChatGPT on tehisintellekti põhine vestlusagent, mis põhineb OpenAI GPT (Generative Pre-trained Transformer) mudelil. CGPT kasutab loodusliku keele töötlemise tehnoloogiat ja masinõpet, et vastata kasutajate küsimustele, luua teksti ja tõlgendada loomulikku keelt. 

CGPT töötab järgmiselt: esmalt koolitatakse teda suure hulga tekstide abil, et ta omandaks keelestruktuuride ja lausete mustrid. Seejärel kasutatakse süsteemis eelõpetatud kaalu (kaalumoodulit), et saada teksti sisendi põhjal väljundit, vastust või järgmist sõna. 

CGPT on võimeline looma sisukaid vastuseid, mis põhinevad tema koolitamise ajal õpitud teadmistel. Ta saab mõista ja tõlgendada inimese loomulikku keelt ning vastata vastavalt kasutaja küsimusele, selgitada teemasid, esitada faktid, pakkuda soovitusi jne. 

CGPT on pidevalt õppimisprotsessis ja areneb pidevalt tänu pidevale treenimisele ja ajakohastamisele, mis võimaldab tal vastata üha keerulisematele küsimustele ja luua teksti, mis on loomulikum ja sisukam.

Mis on suurandmed? Suurandmete kasutamise näide

Suurandmed on suur ja keeruline andmekogum, mis sisaldab väga erinevat tüüpi andmeid, mis on kogutud erinevatest allikatest. Need allikad võivad olla näiteks sotsiaalmeediaplatvormid, ostude ajalugu, GPS-koordinaadid, terviseandmed jne. Suurandmete hulk võib ulatuda terabaitidesse või isegi petabaitidesse! 

Suurandmed on justkui tohutu kogus teavet, mis võib olla nii struktureeritud kui ka struktureerimata ning seda on võimalik analüüsida, et leida uusi ja olulisi teadmisi. Selline teave võib olla kasulik ettevõtetele, organisatsioonidele ja valitsusasutustele, et paremini mõista tarbijate käitumist, avastada mustreid ja trende, ennustada tulevasi sündmusi ning teha paremaid ja efektiivsemaid otsuseid. 

Suurandmete töötlemine ja analüüsimine nõuab aga spetsiaalset tehnoloogiat ja oskusi. Selleks kasutatakse sageli masinõpet, andmekaeve ja andmeanalüüsi meetodeid, et muuta tohutu hulk teavet kasulikuks ja arusaadavaks ning leida seoseid, mis võivad aidata ettevõtetel ja organisatsioonidel teha paremaid otsuseid. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et suurandmed on suur ja keeruline andmekogum, mis võib aidata ettevõtetel ja organisatsioonidel mõista maailma paremini, ennustada tulevikku ning teha paremaid ja efektiivsemaid otsuseid.

Suurandmete kasutamise näide

Spotify on populaarne muusikastriimimise teenus, mis kasutab suurandmete analüüsi, et pakkuda paremat kasutajakogemust. Spotify kogub andmeid kasutajate muusikaeelistuste, kuulamisharjumuste ja kogu platvormi kasutamise kohta. 

Spotify kasutab suurandmete analüüsi, et soovitada kasutajatele muusikat vastavalt nende eelistustele ja kuulamisharjumustele. Näiteks kui kasutaja kuulab tihti teatud muusikastiili või artisti lugusid, siis soovitab Spotify sarnaseid artiste või laule, mida kasutaja võib nautida. See põhineb andmetel, mida Spotify on kogunud kasutaja eelistuste kohta. 

Spotify kasutab ka suurandmete analüüsi, et mõista, milline muusika on populaarne erinevates piirkondades ja demograafilistes rühmades. See võimaldab Spotifyl kohandada oma teenust vastavalt kasutajate vajadustele ja pakkuda populaarset muusikat vastavalt piirkondlikele erinevustele. 

Kokkuvõttes näitab see, kuidas suurandmete analüüs võib aidata ettevõtetel mõista oma kliente paremini ja pakkuda neile paremat kasutajakogemust. Spotify on selle heaks näiteks, kasutades suurandmete analüüsi, et pakkuda kasutajatele isikupärastatud soovitusi ja parandada üldist platvormi kasutuskogemust.

Võimalik rollijaotus OSINT ülesande korral

                                                                      OSINT juht

                                                                              |

                                                                              |

                                                             --------------------------------

                                                             |                |                        |

                                                 Analüütik    Koolitaja     Tehniline spetsialist

                                                             |                                         |

                                                             |                                         |

                                                   ---------------               -------------------------

                                                    |    |    |     |                    |           |                |

                                                      Kogujad     Andmebaas Tööriistad Süsteem      

Siin on lühike selgitus iga rolli kohta: 

OSINT juht: vastutab OSINTi strateegia ja suuna määramise eest, tagab vajaliku rahastamise ja ressursside saamise, juhib meeskonda ja suhtleb tulemustega organisatsiooni kõrgemate juhtidega. 

Analüütik: vastutab kogutud teabe tõlgendamise, hindamise ja analüüsimise eest, et toetada otsuste tegemist. 

Koolitaja: vastutab organisatsiooni liikmete koolitamise eest OSINTi tehnikate ja tööriistade kasutamisel. 

Tehniline spetsialist: vastutab OSINTi tööriistade, rakenduste ja süsteemide haldamise eest, aidates kohandada tööriistu vastavalt organisatsiooni vajadustele, loob skripte ja automatiseerimislahendusi ning jälgib ja analüüsib süsteemi tulemuslikkust. 

Koguja: vastutab teabe kogumise eest erinevatest allikatest, sealhulgas avalikest andmebaasidest, sotsiaalmeedia platvormidelt, uudistest, veebisaitidelt ja muudest allikatest. Kogujad peavad olema võimelised kasutama erinevaid tööriistu ja meetodeid, et koguda asjakohast teavet ja tagada selle kvaliteet. 

Andmebaasi haldamine: vastutab OSINTi jaoks kasutatavate andmebaaside loomise, haldamise ja hooldamise eest. 

Tööriistade haldamine: vastutab OSINTi tööriistade haldamise ja uuendamise eest, et tagada nende töökindlus ja efektiivsus. 

Süsteemi jälgimine: vastutab OSINTi süsteemide jälgimise ja analüüsimise eest, et tagada nende tõrgeteta toimimine ja turvalisus.

Virtuaalmasina kirjeldus

Virtuaalmasin on tarkvaraline emulatsioon füüsilisest arvutist, mis võimaldab käivitada eraldiseisvaid operatsioonisüsteeme ja rakendusi samal füüsilisel arvutil, ilma et need mõjutaksid üksteist. 

Virtuaalmasina tööpõhimõte seisneb selles, et tarkvara kasutab arvuti riistvara ressursse, nagu protsessor, mälu ja kõvaketas, et simuleerida eraldi arvutikeskkonda, millel on oma operatsioonisüsteem, tarkvararakendused ja failid. 

Virtuaalmasina abil saab kasutaja luua mitu virtuaalset masinat ühel füüsilisel arvutil ja neid iseseisvalt kasutada, kohandades iga masina töövõime vastavalt kasutaja vajadustele. Iga virtuaalmasin võib töötada erinevas operatsioonisüsteemis, näiteks Windows, Linux, MacOS jne, võimaldades kasutajal käivitada mitut tarkvararakendust, mida muidu ei saaks korraga kasutada. 

Virtuaalmasina kasutamine võib olla kasulik mitmel erineval viisil. Näiteks võimaldab see tarkvaraarendajatel testida rakendusi erinevates operatsioonisüsteemides ja konfiguratsioonides ilma, et peaksid hankima füüsilisi masinaid iga testi jaoks eraldi. Samuti võimaldab virtuaalmasina kasutamine turvatestimisel ja küberkaitse alal eraldada erinevaid süsteeme ja rakendusi, et vältida kahjuliku tarkvara levikut. 

Kokkuvõttes võib virtuaalmasina kasutamine suurendada paindlikkust ja efektiivsust arvutisüsteemide kasutamisel ning aidata kaasa küberkaitsele ja turvalisusele, tagades, et erinevad tarkvararakendused ja süsteemid on isoleeritud ja kaitstud.

Tausta uurimise elemendid ja meelespea

Põhiandmed: See element sisaldab uuritava isiku või organisatsiooni põhiandmeid, nagu nimi, sünniaeg, elukohajärgne aadress ja kontaktandmed. 

Olulised sündmused: See element sisaldab olulisi sündmusi, mis võivad olla seotud uuritava isiku või organisatsiooniga, nagu kohtuasjad, ärilised tehingud või suhted teiste isikutega või organisatsioonidega. 

Suhted: See element sisaldab teavet uuritava isiku või organisatsiooni suhete kohta teiste isikute või organisatsioonidega. Siin võib olla tähistatud, kas tegemist on positiivse või negatiivse suhtega. 

Finantsteave: See element sisaldab uuritava isiku või organisatsiooni finantsandmeid, nagu sissetulek, väljaminekud, varad ja kohustused. 

Ajaskaala: See element sisaldab ajaskaalat, mis kajastab uuritava isiku või organisatsiooni olulisemaid sündmusi ajalises järjestuses. 

Kaart: See element sisaldab kaarti, mis kajastab uuritava isiku või organisatsiooni erinevaid asukohti või piirkondi, kus nad on tegutsenud. 

Allikad: See element sisaldab teavet allikate kohta, kust taustauurija on teavet kogunud ja viiteid dokumentidele, mis tõendavad antud teavet. 

Need elementid on tavaliselt skeemis omavahel seotud noolte abil, mis võivad näidata, millised sündmused on mõjutanud uuritava isiku või organisatsiooni suhteid teiste isikute või organisatsioonidega, näiteks. 

Muidugi võib tausta uurimise skeemides olla ka teisi elemente ja nende paigutus võib varieeruda sõltuvalt uuritava isiku või organisatsiooni eripäradest.

MEELESPEA

Siin on mõned olulised punktid, mida tuleks meeles pidada tausta uurimise ajal: 

Püstita uurimisküsimused: Enne uurimise alustamist peaksid olema selgelt püstitatud uurimisküsimused ja eesmärgid. See aitab keskenduda vajalikule teabele ning vältida liigset infot. 

Kasuta mitmekesiseid allikaid: Info kogumiseks tuleks kasutada mitmeid allikaid, nagu avalikud registrid, uudised, sotsiaalmeedia, ametlikud dokumendid jne. 

Hinda allikate usaldusväärsust: Kontrolli alati allikate usaldusväärsust ja veendu, et info on tõene ja kinnitatud. 

Info korraldamine: Kogutud teave tuleks korraldada ja struktureerida, et seda oleks lihtne analüüsida ja kasutada. 

Tööta süstemaatiliselt: Uurimine peaks olema süstemaatiline ja järjekindel. Keskendu ühele teemale korraga ja vii uurimine lõpule enne järgmise teema juurde liikumist. 

Püüa aru saada suuremast pildist: Tausta uurimise käigus peaks püüdma mõista uuritava isiku või organisatsiooni suuremat pilti ning nende suhteid teiste inimeste ja organisatsioonidega. 

Tee ekraanitõmmiseid ja salvesta viited: Kogu uurimise käigus tuleks säilitada korrektsed ja täielikud andmed ning viited allikatele. 

Järgi seadusi: Uurimine peab olema seaduslik ja vastama asjakohastele õiguslikele nõuetele, nagu andmekaitse ja eraelu puutumatuse seadused. 

Ole ettevaatlik: Tausta uurimine võib olla tundlik protsess, eriti kui uuritakse kellegi isiklikku elu. Seega peaksid taustauurijad olema ettevaatlikud ja austama uuritava isiku või organisatsiooni privaatsust.

Tausta uurimine (OSINT võtteid kasutades)

Tausta uurimine OSINT (Open Source Intelligence) võtteid kasutades on meetod, mida sageli kasutavad erinevad ametnikud, ajakirjanikud ja teadlased, et koguda teavet inimese või organisatsiooni kohta. OSINT hõlmab avalike allikate kasutamist, näiteks ajakirjanduse artikleid, avalikke andmebaase, sotsiaalmeedia profiile ja muud teavet, mis on vabalt kättesaadav. 

Siin on mõned OSINT meetodid, mida võidakse kasutada tausta uurimisel: 

Google'i otsing: Google on üks kõige levinumaid OSINT vahendeid. Google'i otsingumootor võimaldab otsida erinevate märksõnade, sealhulgas inimese või organisatsiooni nime järgi, et koguda teavet nende kohta. 

Sotsiaalmeedia: Sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook, Twitter, LinkedIn, Instagram ja Tiktok, võivad pakkuda teavet inimese või organisatsiooni kohta, näiteks nende profiili, postituste ja sõprade kohta. 

Avalikud andmebaasid: avalikud andmebaasid, nagu valitsuse andmebaasid( näiteks hankeregister, dokumendiregistrid, ametlikud teadaanded, huvide deklaratsioonid), kohtuandmed ja kinnisvara ning äriregister, võivad pakkuda teavet inimese või organisatsiooni kohta. 

Ajakirjandus: ajakirjanduse artiklid ja uudislõigud võivad pakkuda teavet inimese või organisatsiooni kohta ning anda ülevaate nende tegevustest, suhetest ja ajaloost. 

Veebisaidi analüüs: Veebisaidi analüüs võimaldab koguda teavet veebisaitide kohta, mida isik või organisatsioon on loonud või nendega seotud. Seda võib kasutada ka teabe kogumiseks, näiteks võimalike koostööpartnerite või konkurentide kohta. 

Google Maps: Google Maps võimaldab koguda teavet inimese või organisatsiooni aadressi kohta, sealhulgas hoone ja piirkonna kohta. 

Küberjälitamine: Küberjälitamise meetodid võivad aidata leida teavet inimese või organisatsiooni kohta, näiteks nende IP-aadressi, domeeni nime ja muud teavet nende kohta, mis võib aidata koguda teavet nende veebilehtede ja online tegevuste kohta. 

Need on vaid mõned näited OSINT meetoditest, mida võib kasutada tausta uurimisel. Oluline on märkida, et tausta uurimine peab alati toimuma seaduslike ja eetiliste piirangute raames, austades inimeste õigust privaatsusele.

Luure tüübid

Open source intelligence (OSINT): See tüüp hõlmab avalikest allikatest, nagu internet, ajalehed ja sotsiaalmeedia, teabe kogumist ja analüüsimist. See võib anda väärtuslikke teadmisi erinevate teemade kohta, sealhulgas poliitika, majandus ja julgeolek. 

Inimluure (HUMINT): See tüüp hõlmab teabe kogumist inimallikatest, nagu spioonid, informandid ja muud isikud, kes omavad juurdepääsu tundlikele andmetele. HUMINTi kasutatakse sageli, et saada teadmisi vaenlase plaanide, kavatsuste ja võimete kohta. 

Signaalluure (SIGINT): See tüüp hõlmab elektrooniliste kommunikatsioonide, näiteks raadio- ja satelliitside pealtkuulamist ja analüüsimist. Seda kasutatakse teabe kogumiseks vaenulike tegevuste ja võimete kohta. 

Pildiluure (IMINT): See tüüp hõlmab piltide, nagu fotode ja satelliidipiltide kogumist ja analüüsimist, et saada teadmisi vaenlase tegevuste ja võimete kohta. IMINTi kasutatakse sageli koos teiste luuretöö tüüpidega, et anda lahinguväljast täielikumat pilti. 

Georuumiline luure (GEOINT): See tüüp hõlmab geograafilise teabe, nagu kaartide ja satelliidipiltide kasutamist, et saada teadmisi konkreetse piirkonna maastiku, infrastruktuuri ja muude omaduste kohta. GEOINTi kasutatakse sageli sõjalises planeerimises ja operatsioonides ning ka tsiviilvaldkonnas, näiteks katastroofide reageerimisel. 

Küberluure (CYBINT): See tüüp hõlmab küberrünnakute ja muude digitaalsete ohtudega seotud teabe kogumist ja analüüsimist. Seda kasutatakse arvutivõrkude ja muu kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks küberrünnakute ja muude digitaalsete ohtude eest. 

Need erinevad luure tüübid võivad olla kasutusel kombinatsioonis, et anda täielikum arusaam konkreetsest olukorrast või ohust. Efektiivne luureteabe kogumine ja analüüsimine nõuab suurt asjatundlikkust ning juurdepääsu arenenud tehnoloogiatele ja tehnikatele.

NB! Tegelikult spetiifilisemaks minnes võib nimetada veel terve rea erinvaid luureid: TECHINT, MASINT, GEOPOLINT, METEOINT jne.

Vene-Ukraina sõda | 14. nädal

 

Interaktiivne Google Map

Tähtsamad sündmused 14. nädalal:

• Ukraina kantsid Bahmut ja Avdiivka püsivad
• Melitopol on terve nädala olnud HIMARSide tule all
• Vene lennuvägi kasutab igapäevaselt juhitavaid liugpomme
• 04.04: Pentagon teatas 2,6 miljardi dollari suurusest abipaketist Ukrainale
• 04.04: Odessat tabas droonirünnak
• Vene väed rajavad Zaporižžjas ja Krimmis kaitseehitisi
• 05.04: Zelenski visiit Poola
• Jätkub konflikt valitsuse ja Moskva õigeusu kiriku vahel
• 07.04: Dokumendilekkega seoses kutsus Zelenski kokku staabiülemate komitee
• 09.04 Venemaa saatis tagasi Harkivi ja Hersoni piirkonnast pärit lapsed

Kahekordne VPN

Kahekordse VPN ehk topelt-VPN tööpõhimõte seisneb kahe VPN-i kasutamises järjestikku, et suurendada turvalisust ja privaatsust. 

Tavalises VPN-is loob kasutaja oma seadme ja VPN-i serveri vahel krüpteeritud ühenduse, mis tagab tema andmete turvalisuse. Kahekordse VPN-i puhul aga loob VPN-i server teise VPN-i ühenduse, mis kulgeb edasi Interneti poole. 

See tähendab, et kasutaja andmed liiguvad esmalt krüpteeritud ühenduse kaudu VPN-i serverini ning seejärel teise krüpteeritud ühenduse kaudu VPN-i serverist edasi Internetti. Selline topelt-krüpteerimine muudab kasutaja andmed veelgi raskemini loetavaks ja suurendab turvalisust. 

Kahekordse VPN-i kasutamine võib olla kasulik kõrge turvalisuse nõudmise korral, näiteks kui kasutaja käitleb tundlikke andmeid või soovib tagada kõige kõrgema taseme privaatsust oma Interneti tegevustele. Samas võib topelt-VPN kasutamine mõjutada ka Interneti kiirust, sest andmete topelt-krüpteerimine ja edasi-tagasi liigutamine võib võtta aega ja vähendada ühenduse kiirust.

VPN-i tööpõhimõtte kirjeldus

VPN ehk virtuaalne privaatvõrk on võrk, mida saab kasutada avaliku interneti kaudu. VPN-i tööpõhimõte seisneb selles, et see loob turvalise ja krüpteeritud ühenduse kasutaja seadme ja VPN-i serveri vahel. 

Kui kasutaja ühendub VPN-i serveriga, siis kõik tema andmed, mis liiguvad avaliku võrgu kaudu, krüpteeritakse VPN-i poolt. See tähendab, et kui keegi peaks koguma kasutaja andmeid Interneti kaudu, siis need andmed on krüpteeritud ja neid ei saa lugeda ilma spetsiaalse võtmeta, mida ainult VPN-i server omab. 

Lisaks krüpteerimisele võib VPN-i server pakkuda ka anonüümsust, kuna see maskeerib kasutaja IP-aadressi. See tähendab, et kui kasutaja kasutab VPN-i serverit, siis tema tegelik IP-aadress jääb varjatuks ning tema asukoht ja tegevused Internetis on raskemini jälgitavad. 

VPN-i kasutamine võib olla kasulik mitmel viisil, näiteks turvalise andmeedastuse tagamiseks, juurdepääsuks blokeeritud veebilehtedele või asukohapõhise sisu piirangute ületamiseks.

TOR brauseri omadused

TOR brauseril on mitmeid funktsioone, mis aitavad tagada kasutajate privaatsuse ja turvalisuse Internetis: 

Anonüümsus: TOR brauser peidab teie IP-aadressi ja muudab teie tegevuse jälgimise keeruliseks. See saavutatakse andmete krüptimise, The Onion ruutingu ja serverite võrgustiku kaudu. 

Veebilehe autentimine: TOR brauser võimaldab kasutajatel valida, kas nad soovivad külastada HTTPS-iga kaitstud veebisaite või mitte. HTTPS kaitseb teie andmeid krüptimise abil ja tagab, et olete ühendatud autentse veebisaidiga. 

Veebibrauseri funktsioonid: TOR brauseril on sarnased funktsioonid teiste veebibrauseritega, nagu küpsiste haldamine, privaatse sirvimise režiim ja lehtede järjehoidjate salvestamine. 

Erakaitse: TOR brauser sisaldab ka lisafunktsioone, mis kaitsevad teie privaatsust ja turvalisust Internetis, nagu blokeerijad reklaamidele ja jälgijatele, samuti võimalus keelata JavaScripti käivitamine veebisaitidel. 

Avatud lähtekood: TOR brauser on avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et kõik saavad seda uurida ja auditeerida, et tagada tarkvara turvalisus ja usaldusväärsus. 

Need funktsioonid aitavad muuta TOR brauseri kasutamise turvaliseks ja privaatseks veebiliikluse jaoks. Siiski on oluline mõista, et isegi TOR brauseri kasutamisel ei ole täielikku turvalisust ja privaatsust tagatud.

Lühidalt: TOR brauser põhineb Firefoxi brauseril, millel anonüümsuse ja turvalise huvides on erinevad viled "by default" kinni keeratud.

Mis on TOR?

TOR (The Onion Router) on anonüümse veebiliikluse võrgustik, mis võimaldab kasutajatel veebilehti sirvida ja suhelda internetis ilma oma identiteeti avaldamata. See on loodud selleks, et kaitsta kasutajate privaatsust, hoida ära jälgimist ning võimaldada juurdepääsu tsenseeritud ja piiratud veebilehtedele. 

TOR toimib läbi mitme sõlme ehk sissepääsuvärava (entry node), vahesõlme (relay node) ja väljumisvärava (exit node), mis varjavad kasutaja päringuid ning võimaldavad andmete edastamist anonüümselt. Kuna andmed liiguvad läbi mitme sõlme, siis on raske jälgida, kust päringud ja vastused tulevad ning kus need lõpuks väljuvad. 

TOR-i kasutatakse sageli ajakirjanike, aktivistide ja teiste privaatsusele tundlike tegevuste jaoks, kuid see võib olla ka kasulik tavakasutajatele, kes soovivad kaitsta oma privaatsust ja anonüümsust internetis. Kuid see võib ka kätke endas teatud riske, näiteks kuritegelikke tegevusi või ohtlike sisu levitamist, mistõttu tuleb selle kasutamisel olla ettevaatlik ja teadlik kõigist seotud riskidest.

OSINT allikate graafik

               +------------------------+

              |   Sotsiaalmeedia platvormid   |

              |   (Twitter, Facebook jne)    |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              |     Ajakirjandus       |

              | (ajalehed, uudisteportaalid) |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              | Valitsusasutuste veebilehed |

              | (riiklikud ametkonnad)   |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              | Rahvusvahelised organisatsioonid |

              | (nt ÜRO, NATO, WHO jne)   |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              |   Akadeemilised allikad    |

              | (teadusajakirjad, ülikoolide veebilehed) |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              |     Otsingumootorid      |

              | (Google, Bing jne)     |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              | Foorumid ja muud veebisaidid |

              | (Reddit, 4chan jne)        |

              +------------------------+

Sõjauudiste tonaalsus

Sõjauudiste tonaalsus võib varieeruda sõltuvalt sellest, kuidas uudis on esitatud ja millist mõju see avaldab lugejatele või kuulajatele. Siin on mõned võimalikud tonaalsused: 

1. Traagiline tonaalsus: Sõjauudis võib olla traagiline, kui see räägib suurest arvust hukkunutest, vigastatutest või inimeste kannatustest. See tonaalsus võib tekitada tugevaid emotsioone ja kaastunnet ning võib olla väga tõsine. 
2. Dramaatiline tonaalsus: Sõjauudis võib olla dramaatiline, kui see räägib suurest konfliktist, lahingust või võidust. See tonaalsus võib olla põnev ja haarav ning võib tõsta lugejate või kuulajate adrenaliinitaset. 
3. Objektiivne tonaalsus: Sõjauudis võib olla objektiivne, kui see esitab lihtsalt faktid ilma emotsioonideta või hinnanguteta. See tonaalsus võib olla kõige neutraalsem ja võimaldab lugejatel või kuulajatel ise otsustada, kuidas nad uudist tajuvad. 
4. Kriitiline tonaalsus: Sõjauudis võib olla kriitiline, kui see räägib sõja põhjustest, tagajärgedest või kriitikast, mis on suunatud sõda juhtivatele poliitikutele või sõjaväele. See tonaalsus võib olla kriitiline ja võib aidata tõstatada küsimusi, mis võivad olla vajalikud, et lugejad või kuulajad saaksid sõda paremini mõista. 
5. Positiivne tonaalsus: Sõjauudis võib olla positiivne, kui see räägib rahulepingu sõlmimisest, humanitaarabist või muudest positiivsetest arengutest, mis aitavad konflikti lahendada või selle tagajärgi vähendada. See tonaalsus võib olla lootusrikas ja võib anda lugejatele või kuulajatele positiivseid tulevikuperspektiive. 

Kokkuvõttes võib öelda, et sõjauudiste tonaalsus sõltub sellest, kuidas uudis esitatakse, millised sõnumid on rõhutatud ja millist mõju see avaldab lugejatele või kuulajatele. Oluline on meeles pidada, et sõjauudised võivad olla väga tundlikud ja emotsionaalsed, mistõttu on oluline esitada neid ausalt ja vastutustundlik

Vene-Ukraina sõda | 13. nädal

Interaktiivne Google Map

Nädala tähtsamad sündmused:

• Ukraina kantsid Bahmut ja Avdiivka püsivad (ISW: Vene vägedel jäid 31. märtsiks seatud siht, Luganski ja Donetski oblasti  anastamine, täitmata)
• Ungari ja Türgi parlamendid ratifitseerisid Soome NATOsse astumise
• MAGATE juht Grossi kohtus Zelenskiga ja külastas Zaporižžja tuumajaama
• Lääne tankid Challenger 2 ja Leopard 2 jõudsid Ukrainasse
• Vene vägede tagala Melitopolis on Ukraina rakettide sihtmärgiks
• Vene vägi on hakanud Ukrainas kasutama juhitavaid lennukipomme
• IMF avas Ukrainale 15,6 miljardi dollari suuruse laenuabi

Informatsiooni allikate klassifitseerimine

Informatsiooni allikad võib klassifitseerida erinevate kriteeriumide järgi. Siin on mõned levinumad klassifikatsioonid: 

Teema järgi: informatsiooni allikad võib liigitada vastavalt nende teemadele. Näiteks võib informatsiooni allikad jagada majandus-, tehnoloogia-, meditsiini- või sporditeemade järgi. 

Formaadi järgi: informatsiooni allikad võib liigitada nende formaadi järgi. Näiteks võib informatsiooni allikaid liigitada trükimeedia (ajalehed, ajakirjad), elektroonilise meedia (veebisaidid, blogid, e-raamatud), audiovisuaalse meedia (televisioon, filmid) või sotsiaalse meedia (Facebook, Twitter) alusel. 

Usaldusväärsuse järgi: informatsiooni allikad võib liigitada nende usaldusväärsuse järgi. Näiteks võib informatsiooni allikaid liigitada usaldusväärseteks, osaliselt usaldusväärseteks või ebatäpsust sisaldavateks. (Admiraliteedi kood)

Autori järgi: informatsiooni allikaid võib liigitada ka autorite järgi. Näiteks võib informatsiooni allikaid liigitada professionaalsete autorite või akadeemiliste autorite järgi. 

Kasutusviisi järgi: informatsiooni allikaid võib liigitada ka nende kasutusviisi järgi. Näiteks võib informatsiooni allikaid liigitada teadustööks või meelelahutuseks mõeldud allikateks.

Need on vaid mõned näited informatsiooni allikate klassifikatsioonidest. Täpsema klassifikatsiooni valik sõltub konkreetsest uurimis- või uurimisvaldkonnast ja vajadustest.

Andmete kogumise protsess

Kui keegi teine annab infokogumise ülesande, siis esimene samm on kindlaks teha täpselt, millist teavet vajatakse ja miks seda vaja on. Selleks on vaja mõista projekti eesmärki ja ulatust ning olla selge selle kohta, millised küsimused või probleemid tuleb lahendada. 

Järgmisena tuleks välja selgitada sobivad allikad, kust infot koguda. Võimalik, et on juba olemas mõned allikad, mida saab kasutada, kuid võib olla vaja ka otsida uusi allikaid. Seejärel tuleks koguda vajalik teave ja dokumenteerida kõik andmed, mida kogutakse. 

Pärast andmete kogumist tuleks need analüüsida, et saada aru, millised järeldused saab teha. Seejärel tuleks teha kindlaks, kuidas saab teavet kõige tõhusamalt esitada ja edasi anda, kasutades graafikuid, tabeleid või aruandeid. 

Lõpuks tuleks koostada raport või esitada oma järeldused ja soovitused, mis põhinevad kogutud teabel. Seejärel võib olla vaja arutada ja selgitada tulemusi ja järeldusi ülesande andjaga ning arutada edasisi samme või võimalikke täiendavaid uuringuid.