Profiili koostamine

1. nimi, sünniaeg (isikukood)

2. fotod

3. aadress(id), telefon(id), e-mail(id)

4. hüüdnimed

5. haridus ja muud erialased oskused

6. hobid, huvialad, kuuluvus hobiga tegelevatesse kogukondadesse

7. ametikohad, varasem karjäär

8. perekond, sugulased, ametialased kontaktid, eraviisilised suhted

9. varad, majandustegevus, osalus ettevõtluses

10. kuulutused, petitsioonid, sõnavõtud avalikus meedias, osalus sotsiaalmeedias

11. vaated ja seisukohad avalikul arutelul olnud küsimustes

12. kompromiteeriv info (hälbelised huvid, konfliktid isikute vahel, koolidest väljaheitmised, kahtlased pankrotid)

13. majandustegevus äriregistri ja netidomeenide põhjal, sh teiste riikide omad

Poliitika ja poliitiliste protsesside mõistmine (OSINT-i kasutusvaldkonnad )

OSINT (Open Source Intelligence) mängib olulist rolli poliitika ja poliitiliste protsesside mõistmisel ning jälgimisel. Siin on mõned peamised OSINT-i kasutusvaldkonnad selles kontekstis:

Poliitilise teabe kogumine: OSINT võimaldab poliitikauuringute ja analüüsi spetsialistidel koguda teavet erinevate poliitiliste küsimuste kohta. Nad saavad kasutada OSINT-i, et jälgida ja analüüsida poliitilisi arutelusid, avalikke seisukohti, valitsusasutuste tegevust, poliitikute avaldusi ja muud seotud teavet. See aitab neil saada ülevaadet poliitilisest maastikust, poliitikate kujundamisest ning mõista erinevate huvigruppide seisukohti.

Valimiste jälgimine: OSINT võimaldab poliitilistel jälgijatel jälgida ja analüüsida valimisprotsesse ning poliitilist konkurentsi. Nad saavad kasutada OSINT-i, et koguda teavet erinevate poliitiliste kampaaniate kohta, jälgida valimisdebatte, hinnata avalikku arvamust, jälgida valimistulemusi ja muud seotud teavet. See aitab neil jälgida demokraatlikke protsesse, hinnata valimiste usaldusväärsust ning mõista poliitilise konkurentsi dünaamikat.

Poliitiliste sündmuste analüüs: OSINT võimaldab poliitikaeksperdidel ja analüütikutel koguda teavet ja analüüsida poliitilisi sündmusi ning nende mõjusid. Nad saavad kasutada OSINT-i, et koguda teavet poliitiliste kriiside, konfliktide, poliitiliste liikumiste ja muude oluliste sündmuste kohta. See võimaldab neil analüüsida poliitilisi protsesse, hinnata poliitiliste otsuste tagajärgi ning prognoosida tulevasi arenguid.

Avaliku arvamuse jälgimine: OSINT võimaldab poliitikauuringute spetsialistidel jälgida avalikku arvamust erinevate poliitiliste küsimuste kohta. Nad saavad kasutada OSINT-i, et koguda teavet sotsiaalmeedia arutelude, uudiste, blogide, foorumite ja muude kanalite kohta. See võimaldab neil jälgida, mõista ja analüüsida avalikke seisukohti, meeleolusid ning hinnata poliitilise tegevuse mõju ühiskonnale.

Need on vaid mõned näited OSINT-i kasutusvaldkondadest poliitika ja poliitiliste protsesside mõistmisel. OSINT-i abil saavad poliitikaeksperdid, analüütikud ja uurijad koguda mitmekülgset teavet, mis aitab neil paremini mõista poliitilist maastikku, prognoosida arenguid ning teha informeeritud otsuseid poliitikate ja strateegiate osas.

Väärinfo liigid

 

Desinformatsioon (disinformation):

Desinformatsioon on tahtlikult levitatud valeinfo, mis on loodud inimeste eksitamiseks, avaliku arvamuse mõjutamiseks või teatud eesmärkide saavutamiseks. Selle eesmärk võib olla poliitiline, majanduslik, ideoloogiline või muu sarnane. Desinformatsioon võib hõlmata valeandmeid, väljamõeldud lugusid, manipuleeritud fotosid või videoid ning võib levida erinevate kanalite, nagu sotsiaalmeedia või propagandameedia, kaudu.

Eksitav info (misinformation):

Eksitav info on ebaõige või ebatäpne info, mis võib olla tahtlikult või tahtmatult levitatud, kuid ilma selge kavatsuseta eksitada või kahjustada. See võib tuleneda valest tõlgendamisest, vigadest, spekulatsioonidest või teabe puudumisest. Eksitav info võib levida kiiresti läbi erinevate kanalite, sealhulgas meedia, interneti või suhtlusvõrgustike.

Kahjustav info (malinformation):

Kahjustav info on tahtlikult levitatud vale või moonutatud info, mille eesmärk on teistele kahju tekitada, neid laimata, solvata või diskrediteerida. Selle võib olla loonud kellegi isiklikud huvid, vaenulikkus või soov kahjustada kellegi mainet. Kahjustav info võib sisaldada valeväiteid, laimu, isiklikke rünnakuid või muud agressiivset sisu.

On oluline märkida, et kuigi need mõisted erinevad üksteisest, võivad piirid nende vahel olla mõnikord hägused, kuna info levik ja tõlgendamine võivad olla keerulised ning kavatsused võivad olla raskesti kindlaks määratavad.

Gray literature ehk hall kirjandus

Autor ja allikas	Pealkiri	Aasta	Tüüp	Teema
Euroopa Komisjon	Euroopa digitaalne arengukava	2021	Valitsusdokument	Digitaalne tehnoloogia
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon	Tööohutus- ja tervishoiunormid	2019	Uurimisraport	Töötervishoid ja -ohutus
American Heart Association	Südamehaiguste ennetamine ja ravi	2020	Konverentsi materjalid	Tervishoiu uuringud
OECD	Hariduse poliitikauuringud	2018	Raport	Hariduspoliitika
ÜRO Keskkonnaprogramm	Kliimamuutuste mõju hindamine	2021	Uurimisraport	Keskkonnauuringud

Tabel: Halli kirjanduse näide

"Gray literature" tähendab publikatsioone või uurimustöid, mis ei ole formaalselt avaldatud traditsiooniliste akadeemiliste või kommertskanalite kaudu, nagu raamatud või eelretsenseeritud ajakirjad. Seda võib hõlmata aruandeid, tööpabereid, konverentsi ettekandeid, valitsuse dokumente, tehnilisi aruandeid, lõputöid ja dissertatsioone ning muid materjale, mida toodavad organisatsioonid või üksikisikud, kuid mida ei levitata laialdaselt ega indekseerita kommertsdokumentide baasides. Hall kirjandus võib olla oluline teabeallikas teadlastele ja praktikutele, eriti valdkondades, kus traditsioonilised avaldamiskanalid ei suuda järgida innovatsiooni tempot või kus on vaja ajakohast või spetsialiseeritud teavet. Siiski, kuna hall kirjandus ei allu samadele eelretsenseerimis- ja kvaliteedikontrolli standarditele kui traditsiooniline kirjastamine, on oluline hoolikalt hinnata allikate usaldusväärsust ja usaldusväärsust.

Tehisintellekti ja OSINT koostöö

Siin on näide, kuidas tehisintellekt ja OSINT võiksid koostööd teha, et analüüsida konkreetse isiku tausta ja tegevusi.

1. Teabe kogumine: Tehisintellekt kasutab masinõppe algoritme, et skannida erinevaid veebilehti ja sotsiaalmeedia platvorme, et leida konkreetse isiku kohta teavet. TI võib ka kasutada pildituvastuse tehnoloogiaid, et leida pilte ja videoid, mis on seotud uuritava isikuga. 
2. Teabe analüüs: Tehisintellekt kasutab loomuliku keele töötlemist, et tuvastada seoseid teabe allikate vahel ja kategoriseerida teavet vastavalt sellele, millist osa see on. TI kasutab tekstianalüüsi, et tuvastada sõnumite tonaalsust ja aru saada, millist tagasisidet uuritav isik tekitab. 
3. Teabe esitamine: Tehisintellekt koostab visuaalseid esitusi, mis aitavad OSINT uurijatel mõista kogutud teavet. Näiteks võib TI koostada graafiku, mis näitab uuritava isiku seoseid teiste inimeste ja organisatsioonidega. TI võib ka kasutada geograafilist teavet, et kaardistada teabe allikate asukohad. 
4. Riskide tuvastamine: Tehisintellekt võib kasutada masinõppe algoritme, et tuvastada riskantseid käitumismustreid või ohtlikke tegevusi, mis on seotud uuritava isikuga. Näiteks võib TI jälgida sotsiaalmeedia platvorme, et tuvastada inimesi, kes on seotud kuritegelike võrgustikega või kes levitavad ohtlikku sisu. 

Kokkuvõttes võimaldab tehisintellekt OSINT uurijatel koguda ja analüüsida suurt hulka teavet kiiremini ja tõhusamalt, võimaldades neil tuvastada olulisi seoseid ja riske.

SOCMINT matrix

Information Field	Analysis Methods
Security	Geospatial analysis, text analysis, social network analysis, sentiment analysis
Terrorism	Social network analysis, text analysis, geospatial analysis
Politics	Social network analysis, sentiment analysis, text analysis
Economy	Text analysis, social network analysis, trend analysis
Culture	Social network analysis, text analysis, geospatial analysis

 

Vene luureorganisatsioonid ja SIGINT

Vene luureorganisatsioonid on mitmed agentuurid, mille ülesanne on koguda ja analüüsida luureandmeid, et kaitsta Venemaa riiklikke huve ning tõkestada välisriikide luuretegevust Venemaal. Peamised Venemaa luureagentuurid on FSB (Föderaalse Julgeolekuteenistuse Keskamet), SVR (Välisluureteenistus) ja GRU (Sõjaväeluure Peavalitsus). 

SIGINT tähistab signaalide luuret (signals intelligence) ning see on üks peamisi meetodeid, mida luureagentuurid kasutavad info kogumiseks. SIGINT hõlmab elektroonilise sidevahetuse jälgimist, nagu raadio- ja satelliitside, mobiiltelefonid, interneti- ja arvutivõrgud ning muud elektroonilised seadmed. SIGINT andmete kogumiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas salajasi pealtkuulamisseadmeid, sidejaamu ja satelliidipõhiseid süsteeme. 

Venemaa luureorganisatsioonid on tuntud oma võimekuse poolest SIGINTi valdkonnas ning neid peetakse üheks maailma kõige arenenumaks elektroonilise luure (ELINT) valdkonnas. Vene luureagentuurid on tuntud ka selle poolest, et nad on osalenud arvukates luureoperatsioonides üle kogu maailma, sealhulgas USA-s, Euroopas, Aasias ja Aafrikas.

Mis on IMINT?

IMINT tähistab "Imagery Intelligence" ehk pildil põhinevat luuret. See on luure tüüp, mis hõlmab pildi- ja muu visuaalse teabe kogumist, analüüsimist ja kasutamist luure eesmärkidel. IMINT on osa luure, jälgimis- ja luuretegevusest (ISR) ning seda kasutatakse sageli koos teiste luurevaldkondadega, nagu signaaliluure (SIGINT), inimluure (HUMINT) ja geopõhine luure (GEOINT). 

IMINT-i on võimalik koguda erinevatest allikatest, sealhulgas satelliitide pildid, õhupildid, mehitamata lennukid (UAS) ja muud platvormid. Kogutud visuaalne info analüüsitakse seejärel ning selle põhjal koostatakse luuretooteid, näiteks kaarte, graafikuid ja aruandeid, mis võivad anda ülevaate potentsiaalsete vastaste tegevusest, samuti aidata sõjal ja luureagentuuridel planeerimisel ja otsuste langetamisel.

[ IMINT Platvormid ] -> [ Pildi- ja visuaalse teabe kogumine ] -> [ Andmete töötlemine ja analüüs ] -> [ Luureteabe tootmine ] -> [ Luuretoodete esitamine ja jagamine ] 

IMINT platvormid, nagu satelliidid, lennukid, droonid ja muud andmekogujad, koguvad pildi- ja visuaalset teavet, mis seejärel töödeldakse ja analüüsitakse, et saada kasulikku luureteavet. See luureteave võib hõlmata objektide asukohti, liikumist, suurust, kogust ja muud kasulikku teavet. Seejärel toodetakse luuretooteid, nagu kaarte, pilte ja aruandeid, mis võivad olla kasulikud otsuste tegemisel ja operatsioonide planeerimisel. Luuretooteid esitatakse ja jagatakse vastavalt vajadusele vastavatele osapooltele.

Vaata ka Luure tüübid

Võimalik rollijaotus OSINT ülesande korral

                                                                      OSINT juht

                                                                              |

                                                                              |

                                                             --------------------------------

                                                             |                |                        |

                                                 Analüütik    Koolitaja     Tehniline spetsialist

                                                             |                                         |

                                                             |                                         |

                                                   ---------------               -------------------------

                                                    |    |    |     |                    |           |                |

                                                      Kogujad     Andmebaas Tööriistad Süsteem      

Siin on lühike selgitus iga rolli kohta: 

OSINT juht: vastutab OSINTi strateegia ja suuna määramise eest, tagab vajaliku rahastamise ja ressursside saamise, juhib meeskonda ja suhtleb tulemustega organisatsiooni kõrgemate juhtidega. 

Analüütik: vastutab kogutud teabe tõlgendamise, hindamise ja analüüsimise eest, et toetada otsuste tegemist. 

Koolitaja: vastutab organisatsiooni liikmete koolitamise eest OSINTi tehnikate ja tööriistade kasutamisel. 

Tehniline spetsialist: vastutab OSINTi tööriistade, rakenduste ja süsteemide haldamise eest, aidates kohandada tööriistu vastavalt organisatsiooni vajadustele, loob skripte ja automatiseerimislahendusi ning jälgib ja analüüsib süsteemi tulemuslikkust. 

Koguja: vastutab teabe kogumise eest erinevatest allikatest, sealhulgas avalikest andmebaasidest, sotsiaalmeedia platvormidelt, uudistest, veebisaitidelt ja muudest allikatest. Kogujad peavad olema võimelised kasutama erinevaid tööriistu ja meetodeid, et koguda asjakohast teavet ja tagada selle kvaliteet. 

Andmebaasi haldamine: vastutab OSINTi jaoks kasutatavate andmebaaside loomise, haldamise ja hooldamise eest. 

Tööriistade haldamine: vastutab OSINTi tööriistade haldamise ja uuendamise eest, et tagada nende töökindlus ja efektiivsus. 

Süsteemi jälgimine: vastutab OSINTi süsteemide jälgimise ja analüüsimise eest, et tagada nende tõrgeteta toimimine ja turvalisus.

Tausta uurimise elemendid ja meelespea

Põhiandmed: See element sisaldab uuritava isiku või organisatsiooni põhiandmeid, nagu nimi, sünniaeg, elukohajärgne aadress ja kontaktandmed. 

Olulised sündmused: See element sisaldab olulisi sündmusi, mis võivad olla seotud uuritava isiku või organisatsiooniga, nagu kohtuasjad, ärilised tehingud või suhted teiste isikutega või organisatsioonidega. 

Suhted: See element sisaldab teavet uuritava isiku või organisatsiooni suhete kohta teiste isikute või organisatsioonidega. Siin võib olla tähistatud, kas tegemist on positiivse või negatiivse suhtega. 

Finantsteave: See element sisaldab uuritava isiku või organisatsiooni finantsandmeid, nagu sissetulek, väljaminekud, varad ja kohustused. 

Ajaskaala: See element sisaldab ajaskaalat, mis kajastab uuritava isiku või organisatsiooni olulisemaid sündmusi ajalises järjestuses. 

Kaart: See element sisaldab kaarti, mis kajastab uuritava isiku või organisatsiooni erinevaid asukohti või piirkondi, kus nad on tegutsenud. 

Allikad: See element sisaldab teavet allikate kohta, kust taustauurija on teavet kogunud ja viiteid dokumentidele, mis tõendavad antud teavet. 

Need elementid on tavaliselt skeemis omavahel seotud noolte abil, mis võivad näidata, millised sündmused on mõjutanud uuritava isiku või organisatsiooni suhteid teiste isikute või organisatsioonidega, näiteks. 

Muidugi võib tausta uurimise skeemides olla ka teisi elemente ja nende paigutus võib varieeruda sõltuvalt uuritava isiku või organisatsiooni eripäradest.

MEELESPEA

Siin on mõned olulised punktid, mida tuleks meeles pidada tausta uurimise ajal: 

Püstita uurimisküsimused: Enne uurimise alustamist peaksid olema selgelt püstitatud uurimisküsimused ja eesmärgid. See aitab keskenduda vajalikule teabele ning vältida liigset infot. 

Kasuta mitmekesiseid allikaid: Info kogumiseks tuleks kasutada mitmeid allikaid, nagu avalikud registrid, uudised, sotsiaalmeedia, ametlikud dokumendid jne. 

Hinda allikate usaldusväärsust: Kontrolli alati allikate usaldusväärsust ja veendu, et info on tõene ja kinnitatud. 

Info korraldamine: Kogutud teave tuleks korraldada ja struktureerida, et seda oleks lihtne analüüsida ja kasutada. 

Tööta süstemaatiliselt: Uurimine peaks olema süstemaatiline ja järjekindel. Keskendu ühele teemale korraga ja vii uurimine lõpule enne järgmise teema juurde liikumist. 

Püüa aru saada suuremast pildist: Tausta uurimise käigus peaks püüdma mõista uuritava isiku või organisatsiooni suuremat pilti ning nende suhteid teiste inimeste ja organisatsioonidega. 

Tee ekraanitõmmiseid ja salvesta viited: Kogu uurimise käigus tuleks säilitada korrektsed ja täielikud andmed ning viited allikatele. 

Järgi seadusi: Uurimine peab olema seaduslik ja vastama asjakohastele õiguslikele nõuetele, nagu andmekaitse ja eraelu puutumatuse seadused. 

Ole ettevaatlik: Tausta uurimine võib olla tundlik protsess, eriti kui uuritakse kellegi isiklikku elu. Seega peaksid taustauurijad olema ettevaatlikud ja austama uuritava isiku või organisatsiooni privaatsust.

Tausta uurimine (OSINT võtteid kasutades)

Tausta uurimine OSINT (Open Source Intelligence) võtteid kasutades on meetod, mida sageli kasutavad erinevad ametnikud, ajakirjanikud ja teadlased, et koguda teavet inimese või organisatsiooni kohta. OSINT hõlmab avalike allikate kasutamist, näiteks ajakirjanduse artikleid, avalikke andmebaase, sotsiaalmeedia profiile ja muud teavet, mis on vabalt kättesaadav. 

Siin on mõned OSINT meetodid, mida võidakse kasutada tausta uurimisel: 

Google'i otsing: Google on üks kõige levinumaid OSINT vahendeid. Google'i otsingumootor võimaldab otsida erinevate märksõnade, sealhulgas inimese või organisatsiooni nime järgi, et koguda teavet nende kohta. 

Sotsiaalmeedia: Sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook, Twitter, LinkedIn, Instagram ja Tiktok, võivad pakkuda teavet inimese või organisatsiooni kohta, näiteks nende profiili, postituste ja sõprade kohta. 

Avalikud andmebaasid: avalikud andmebaasid, nagu valitsuse andmebaasid( näiteks hankeregister, dokumendiregistrid, ametlikud teadaanded, huvide deklaratsioonid), kohtuandmed ja kinnisvara ning äriregister, võivad pakkuda teavet inimese või organisatsiooni kohta. 

Ajakirjandus: ajakirjanduse artiklid ja uudislõigud võivad pakkuda teavet inimese või organisatsiooni kohta ning anda ülevaate nende tegevustest, suhetest ja ajaloost. 

Veebisaidi analüüs: Veebisaidi analüüs võimaldab koguda teavet veebisaitide kohta, mida isik või organisatsioon on loonud või nendega seotud. Seda võib kasutada ka teabe kogumiseks, näiteks võimalike koostööpartnerite või konkurentide kohta. 

Google Maps: Google Maps võimaldab koguda teavet inimese või organisatsiooni aadressi kohta, sealhulgas hoone ja piirkonna kohta. 

Küberjälitamine: Küberjälitamise meetodid võivad aidata leida teavet inimese või organisatsiooni kohta, näiteks nende IP-aadressi, domeeni nime ja muud teavet nende kohta, mis võib aidata koguda teavet nende veebilehtede ja online tegevuste kohta. 

Need on vaid mõned näited OSINT meetoditest, mida võib kasutada tausta uurimisel. Oluline on märkida, et tausta uurimine peab alati toimuma seaduslike ja eetiliste piirangute raames, austades inimeste õigust privaatsusele.

Luure tüübid

Open source intelligence (OSINT): See tüüp hõlmab avalikest allikatest, nagu internet, ajalehed ja sotsiaalmeedia, teabe kogumist ja analüüsimist. See võib anda väärtuslikke teadmisi erinevate teemade kohta, sealhulgas poliitika, majandus ja julgeolek. 

Inimluure (HUMINT): See tüüp hõlmab teabe kogumist inimallikatest, nagu spioonid, informandid ja muud isikud, kes omavad juurdepääsu tundlikele andmetele. HUMINTi kasutatakse sageli, et saada teadmisi vaenlase plaanide, kavatsuste ja võimete kohta. 

Signaalluure (SIGINT): See tüüp hõlmab elektrooniliste kommunikatsioonide, näiteks raadio- ja satelliitside pealtkuulamist ja analüüsimist. Seda kasutatakse teabe kogumiseks vaenulike tegevuste ja võimete kohta. 

Pildiluure (IMINT): See tüüp hõlmab piltide, nagu fotode ja satelliidipiltide kogumist ja analüüsimist, et saada teadmisi vaenlase tegevuste ja võimete kohta. IMINTi kasutatakse sageli koos teiste luuretöö tüüpidega, et anda lahinguväljast täielikumat pilti. 

Georuumiline luure (GEOINT): See tüüp hõlmab geograafilise teabe, nagu kaartide ja satelliidipiltide kasutamist, et saada teadmisi konkreetse piirkonna maastiku, infrastruktuuri ja muude omaduste kohta. GEOINTi kasutatakse sageli sõjalises planeerimises ja operatsioonides ning ka tsiviilvaldkonnas, näiteks katastroofide reageerimisel. 

Küberluure (CYBINT): See tüüp hõlmab küberrünnakute ja muude digitaalsete ohtudega seotud teabe kogumist ja analüüsimist. Seda kasutatakse arvutivõrkude ja muu kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks küberrünnakute ja muude digitaalsete ohtude eest. 

Need erinevad luure tüübid võivad olla kasutusel kombinatsioonis, et anda täielikum arusaam konkreetsest olukorrast või ohust. Efektiivne luureteabe kogumine ja analüüsimine nõuab suurt asjatundlikkust ning juurdepääsu arenenud tehnoloogiatele ja tehnikatele.

NB! Tegelikult spetiifilisemaks minnes võib nimetada veel terve rea erinvaid luureid: TECHINT, MASINT, GEOPOLINT, METEOINT jne.

TOR brauseri omadused

TOR brauseril on mitmeid funktsioone, mis aitavad tagada kasutajate privaatsuse ja turvalisuse Internetis: 

Anonüümsus: TOR brauser peidab teie IP-aadressi ja muudab teie tegevuse jälgimise keeruliseks. See saavutatakse andmete krüptimise, The Onion ruutingu ja serverite võrgustiku kaudu. 

Veebilehe autentimine: TOR brauser võimaldab kasutajatel valida, kas nad soovivad külastada HTTPS-iga kaitstud veebisaite või mitte. HTTPS kaitseb teie andmeid krüptimise abil ja tagab, et olete ühendatud autentse veebisaidiga. 

Veebibrauseri funktsioonid: TOR brauseril on sarnased funktsioonid teiste veebibrauseritega, nagu küpsiste haldamine, privaatse sirvimise režiim ja lehtede järjehoidjate salvestamine. 

Erakaitse: TOR brauser sisaldab ka lisafunktsioone, mis kaitsevad teie privaatsust ja turvalisust Internetis, nagu blokeerijad reklaamidele ja jälgijatele, samuti võimalus keelata JavaScripti käivitamine veebisaitidel. 

Avatud lähtekood: TOR brauser on avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et kõik saavad seda uurida ja auditeerida, et tagada tarkvara turvalisus ja usaldusväärsus. 

Need funktsioonid aitavad muuta TOR brauseri kasutamise turvaliseks ja privaatseks veebiliikluse jaoks. Siiski on oluline mõista, et isegi TOR brauseri kasutamisel ei ole täielikku turvalisust ja privaatsust tagatud.

Lühidalt: TOR brauser põhineb Firefoxi brauseril, millel anonüümsuse ja turvalise huvides on erinevad viled "by default" kinni keeratud.

Mis on TOR?

TOR (The Onion Router) on anonüümse veebiliikluse võrgustik, mis võimaldab kasutajatel veebilehti sirvida ja suhelda internetis ilma oma identiteeti avaldamata. See on loodud selleks, et kaitsta kasutajate privaatsust, hoida ära jälgimist ning võimaldada juurdepääsu tsenseeritud ja piiratud veebilehtedele. 

TOR toimib läbi mitme sõlme ehk sissepääsuvärava (entry node), vahesõlme (relay node) ja väljumisvärava (exit node), mis varjavad kasutaja päringuid ning võimaldavad andmete edastamist anonüümselt. Kuna andmed liiguvad läbi mitme sõlme, siis on raske jälgida, kust päringud ja vastused tulevad ning kus need lõpuks väljuvad. 

TOR-i kasutatakse sageli ajakirjanike, aktivistide ja teiste privaatsusele tundlike tegevuste jaoks, kuid see võib olla ka kasulik tavakasutajatele, kes soovivad kaitsta oma privaatsust ja anonüümsust internetis. Kuid see võib ka kätke endas teatud riske, näiteks kuritegelikke tegevusi või ohtlike sisu levitamist, mistõttu tuleb selle kasutamisel olla ettevaatlik ja teadlik kõigist seotud riskidest.

OSINT allikate graafik

               +------------------------+

              |   Sotsiaalmeedia platvormid   |

              |   (Twitter, Facebook jne)    |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              |     Ajakirjandus       |

              | (ajalehed, uudisteportaalid) |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              | Valitsusasutuste veebilehed |

              | (riiklikud ametkonnad)   |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              | Rahvusvahelised organisatsioonid |

              | (nt ÜRO, NATO, WHO jne)   |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              |   Akadeemilised allikad    |

              | (teadusajakirjad, ülikoolide veebilehed) |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              |     Otsingumootorid      |

              | (Google, Bing jne)     |

              +------------------------+

                               |

                               |

              +------------------------+

              | Foorumid ja muud veebisaidid |

              | (Reddit, 4chan jne)        |

              +------------------------+

Sõjauudiste tonaalsus

Sõjauudiste tonaalsus võib varieeruda sõltuvalt sellest, kuidas uudis on esitatud ja millist mõju see avaldab lugejatele või kuulajatele. Siin on mõned võimalikud tonaalsused: 

1. Traagiline tonaalsus: Sõjauudis võib olla traagiline, kui see räägib suurest arvust hukkunutest, vigastatutest või inimeste kannatustest. See tonaalsus võib tekitada tugevaid emotsioone ja kaastunnet ning võib olla väga tõsine. 
2. Dramaatiline tonaalsus: Sõjauudis võib olla dramaatiline, kui see räägib suurest konfliktist, lahingust või võidust. See tonaalsus võib olla põnev ja haarav ning võib tõsta lugejate või kuulajate adrenaliinitaset. 
3. Objektiivne tonaalsus: Sõjauudis võib olla objektiivne, kui see esitab lihtsalt faktid ilma emotsioonideta või hinnanguteta. See tonaalsus võib olla kõige neutraalsem ja võimaldab lugejatel või kuulajatel ise otsustada, kuidas nad uudist tajuvad. 
4. Kriitiline tonaalsus: Sõjauudis võib olla kriitiline, kui see räägib sõja põhjustest, tagajärgedest või kriitikast, mis on suunatud sõda juhtivatele poliitikutele või sõjaväele. See tonaalsus võib olla kriitiline ja võib aidata tõstatada küsimusi, mis võivad olla vajalikud, et lugejad või kuulajad saaksid sõda paremini mõista. 
5. Positiivne tonaalsus: Sõjauudis võib olla positiivne, kui see räägib rahulepingu sõlmimisest, humanitaarabist või muudest positiivsetest arengutest, mis aitavad konflikti lahendada või selle tagajärgi vähendada. See tonaalsus võib olla lootusrikas ja võib anda lugejatele või kuulajatele positiivseid tulevikuperspektiive. 

Kokkuvõttes võib öelda, et sõjauudiste tonaalsus sõltub sellest, kuidas uudis esitatakse, millised sõnumid on rõhutatud ja millist mõju see avaldab lugejatele või kuulajatele. Oluline on meeles pidada, et sõjauudised võivad olla väga tundlikud ja emotsionaalsed, mistõttu on oluline esitada neid ausalt ja vastutustundlik

Informatsiooni allikate klassifitseerimine

Informatsiooni allikad võib klassifitseerida erinevate kriteeriumide järgi. Siin on mõned levinumad klassifikatsioonid: 

Teema järgi: informatsiooni allikad võib liigitada vastavalt nende teemadele. Näiteks võib informatsiooni allikad jagada majandus-, tehnoloogia-, meditsiini- või sporditeemade järgi. 

Formaadi järgi: informatsiooni allikad võib liigitada nende formaadi järgi. Näiteks võib informatsiooni allikaid liigitada trükimeedia (ajalehed, ajakirjad), elektroonilise meedia (veebisaidid, blogid, e-raamatud), audiovisuaalse meedia (televisioon, filmid) või sotsiaalse meedia (Facebook, Twitter) alusel. 

Usaldusväärsuse järgi: informatsiooni allikad võib liigitada nende usaldusväärsuse järgi. Näiteks võib informatsiooni allikaid liigitada usaldusväärseteks, osaliselt usaldusväärseteks või ebatäpsust sisaldavateks. (Admiraliteedi kood)

Autori järgi: informatsiooni allikaid võib liigitada ka autorite järgi. Näiteks võib informatsiooni allikaid liigitada professionaalsete autorite või akadeemiliste autorite järgi. 

Kasutusviisi järgi: informatsiooni allikaid võib liigitada ka nende kasutusviisi järgi. Näiteks võib informatsiooni allikaid liigitada teadustööks või meelelahutuseks mõeldud allikateks.

Need on vaid mõned näited informatsiooni allikate klassifikatsioonidest. Täpsema klassifikatsiooni valik sõltub konkreetsest uurimis- või uurimisvaldkonnast ja vajadustest.

Andmete kogumise protsess

Kui keegi teine annab infokogumise ülesande, siis esimene samm on kindlaks teha täpselt, millist teavet vajatakse ja miks seda vaja on. Selleks on vaja mõista projekti eesmärki ja ulatust ning olla selge selle kohta, millised küsimused või probleemid tuleb lahendada. 

Järgmisena tuleks välja selgitada sobivad allikad, kust infot koguda. Võimalik, et on juba olemas mõned allikad, mida saab kasutada, kuid võib olla vaja ka otsida uusi allikaid. Seejärel tuleks koguda vajalik teave ja dokumenteerida kõik andmed, mida kogutakse. 

Pärast andmete kogumist tuleks need analüüsida, et saada aru, millised järeldused saab teha. Seejärel tuleks teha kindlaks, kuidas saab teavet kõige tõhusamalt esitada ja edasi anda, kasutades graafikuid, tabeleid või aruandeid. 

Lõpuks tuleks koostada raport või esitada oma järeldused ja soovitused, mis põhinevad kogutud teabel. Seejärel võib olla vaja arutada ja selgitada tulemusi ja järeldusi ülesande andjaga ning arutada edasisi samme või võimalikke täiendavaid uuringuid. 

Mis on OSINT?

 Vastab ChatGPT 14.märtsi versioon (GPT-4).

OSINT tähistab inglise keeles "Open Source Intelligence" ehk avatud allikate luuret. See on meetod, mille käigus kogutakse avalikult kättesaadavat teavet erinevatest allikatest, nagu näiteks veebisaidid, sotsiaalmeedia, uudistekanalid, andmebaasid ja muud avalikult kättesaadavad allikad. OSINTi abil saab koguda ja analüüsida teavet erinevate teemade kohta, sealhulgas inimeste ja organisatsioonide tausta, turvalisuse ja julgeoleku küsimusi, uudiste jälgimist, konkurentsivõimelise teabe kogumist jne. 

OSINT on oluline tööriist paljudes valdkondades, sealhulgas luure, politsei- ja julgeolekuteenistustes, avalikus halduses, ärimaailmas ning teadus- ja akadeemilistes ringkondades. OSINT on muutunud eriti tähtsaks digitaalse infoajastul, kus kogu maailmas avaldatakse ja jagatakse suures koguses teavet, mis võib aidata lahendada keerukaid probleeme ja anda väärtuslikke teadmisi erinevates valdkondades.

Admiraliteedi kood, IV osa

Valik venekeelseid infoallikaid Eestis:

• Postimees D 
• DELFI Новости D 
• ERR D 
• Baltija.eu E 
• Limon D 
• Город D 
• Деловые Ведомости D 
• Вестник Тарту D 
• Narva Linnaleht D

I osa II osa III osa