Õppimisplatoo

 

Õppimisplatoo on mõiste, mis viitab olukorrale, kus õppija saavutab teatud teadmiste või oskuste taseme ning seejärel jääb näiliselt paigale, ilma edasise märgatava eduta. Platoo perioodil ei tähelda õppija olulist arengut ega parandusi oma oskustes, hoolimata jõupingutustest ja harjutamisest.

Õppimisplatoo võib tekkida mitmel põhjusel. Üks levinumaid põhjuseid on see, et õppija on jõudnud hetkeni, kus tema senine õppimismeetod või strateegia ei anna enam soovitud tulemusi. Õppija võib olla jõudnud oma võimete piirini või kogenud teatud takistusi või väljakutseid, mis takistavad edasist arengut.

Teine võimalik põhjus on vaimne või emotsionaalne väsimus. Pikaajaline pühendumine õppimisele võib tekitada motivatsiooni langust või väsimust, mis omakorda mõjutab õppimise tulemuslikkust.

Oluline on mõista, et õppimisplatoo on loomulik osa õppeprotsessist. See ei tähenda, et edasine areng oleks võimatu või et õppija ei suuda saavutada paremaid tulemusi. Platoo periood annab võimaluse reflekteerida oma õppimismeetodeid, otsida uusi lähenemisviise ja leida motivatsiooni jätkata pingutusi.

Kuidas õppija suudab ületada õppimisplatoo, võib olla individuaalne. Mõned võimalikud strateegiad hõlmavad uute õppimisviiside proovimist, õpetaja või juhendaja abi otsimist, enda eesmärkide ja ootuste ülevaatamist ning regulaarset harjutamist ja pühendumist. Oluline on ka kannatlikkus ja usk iseendasse, et edusammud tulevad aja jooksul.

Kokkuvõttes on õppimisplatoo ajutine seisund, mis nõuab õppijalt järjepidevust, paindlikkust ja motivatsiooni. Olles teadlik sellest, et õppimisprotsessil on oma tõusud ja mõõnad, saab õppija paremini kohandada oma lähenemisviisi ja jätkata arengut oma õpieesmärkide suunas.