ChatGPT koostab sõnumi põhjal teesid (3x lühem tekst)

BNS uudis (2871 tähemärki)

Riigikohtus prokuratuuri võitnud endise politseijuhi Ain Seppiku sõnul tundub talle, et politseil kipub praegu kohati adrenaliini üle jääma ja tehakse neid asju, mida ei ole tarvis teha.

Seppik nimetas politseinike poolt tema kinnipidamist mullu 4. jaanuaril ja käeraudade kasutamist alandavaks ning piinavaks viisiks. „Mulle tundub, et see on tänapäeva politseitaktika küsimus. 1990-ndatel, kui ma olin politseijuht, oli reaalne oht ja reaalne kurjategijategega tegelemine, kuid nüüd tundub, et kohati jääb adrenaliini üle ja tehakse selliseid asju, mida teha ei ole vaja ja nagu kohus arvab, on koguni ebaseaduslik,” ütles Seppik BNS-ile. „Kui teiega on käitutud ebaõiglaselt või ebaseaduslikult, siis kaevake, kusagil tuleb ikka mõistus ja õiglus vastu. Õiglus ei ole riigist veel päris kadunud, ei maksa kaotada lootust, kui muidugi närvid vastu kaovad,” lisas Seppik.

Ta ei soovitanud temaga sarnast juhtumit mitte kellegil läbi teha, ka mitte vaenlasel. „Tegemist oli väga ootamatu riigi reaktsiooniga. Nagu näha riigikohtu määrusest, oli riigiprokuratuuril asja kohta oma arvamus,” lausus Seppik. „Nad on seda nii enne kui pärast minu juhtumit ohtralt kasutanud,” kritsiseeris Seppik politseid. Ta tõi näiteks enda vanuse eaka tuntud inimesest sõbra, kes pisteti kambrisse. „Järgmisel päeval isegi ei küsitud, kas tahate veel midagi öelda. Öeldi lihtsalt, kasige koju,” meenutas Seppik sarnast juhtumit.

Ain Seppik loodab siiski, et pärast temaga juhtunut hakatakse rohkem põhiseadust järgima. „Loodan, et justiitsministeerium ja riigi peaprokurör mõtlevad selle asja üle järele,” märkis Seppik. Ta juhtis tähelepanu, et korrakaitseseaduse järgi peab käeraudade puhul igale juhtumile eelnema analüüs, kas neid on vaja kasutada. „Igal juhul tuleb hoiduda nende kasutamisest. Ma ei räägi situatsioonist, kui keegi peksab, märatseb või läheb politseinikule kallale, see on hoopis teine asi. Ent minu iga ja iseloomu arvestades ei olnud ju midagi sellist, seetõttu oli see algusest peale ebaseaduslik,” rääkis Seppik.

Mis puudutab Seppiku kasuks välja mõistetud 303 eurot, siis selle kohta ütles Seppik, et seal ei ole kohtul palju ruumi otsustamiseks. „On ette nähtud, kuidas seda arvutatakse. Me üldse summat ei küsinud, vaid jätsime selle kohtu otsustada,” lausus Seppik.

Riigikohus leidis reedel avaldatud määruses, et Ain Seppiku kuriteos kahtlustatavana kinnipidamine mullu 4. jaanuaril ja sel ajal käeraudade kasutamine oli ebaseaduslik ning mõistis Seppiku kasuks hüvitisena välja 303 eurot.

Keskkriminaalpolitsei pidas Ain Seppiku ja veel kolm meest kinni möödunud aasta 4. jaanuaril kahtlustatuna altkäemaksu andmises pankrotihaldurile. Seppik peeti kinni kell 11.40 ja vabastati järgmisel päeval kell 12.50, kusjuures 25 minuti jooksul kasutati tema peal ka käeraudu. 

Riigiprokuratuur põhjendas Seppiku kinnipidamist rohkem kui ööpäevaks digitaalsete tõendite kõrvaldamise ohuga ja vajadusega ta kahtlustatavana üle kuulata.

Seppiku kaitsjad esitasid hiljem taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nad väitsid, et Seppiku kinnipidamine, käeraudade kasutamine ja kriminaalasja kohta meedias info avaldamine oli õigusvastane. Riigiprokuratuur ja maakohus jätsid kaitsjate taotluse täielikult rahuldamata, kuid ringkonnakohtu hinnangul olid põhjendatud etteheited käeraudade kasutamisele. 

Uudis ChatGPT koostatud teesidena (886 tähemärki)

• Politseil kipub adrenaliini üle jääma ja tehakse asju, mida ei ole tarvis teha.
• Politseinike poolt Ain Seppiku kinnipidamine ja käeraudade kasutamine oli alandav ning piinav.
• Tänapäeva politseitaktika on muutunud võrreldes 1990-ndatega, kus adrenaliinikõrguse tõttu tehakse ebaseaduslikke tegevusi.
• Isiklik kogemus (Ain Seppik) näitab, et politsei on kasutanud sarnast lähenemist ka teistes juhtumites.
• On vaja rohkem järgida põhiseadust ja korrakaitseseadust ning hoiduda käeraudade kasutamisest, välja arvatud situatsioonides, kus on ohtlik olukord või rünnak politseiniku suunas.
• Seppik loodab, et justiitsministeerium ja riigi peaprokurör mõtlevad sellele olukorrale üle.
• Seppik ei nõudnud hüvitist konkreetse summana, vaid jättis selle kohtu otsustada.
• Riigikohus leidis, et Seppiku kinnipidamine ja käeraudade kasutamine olid ebaseaduslikud ning mõistis talle hüvitisena välja 303 eurot.
• Seppiku kaitsjad väitsid, et tema kinnipidamine, käeraudade kasutamine ja meedias info avaldamine olid õigusvastased.